Käsitsiõmblus

Õmblusteks kasutan ma väga tugevat vahatatud polüesterniiti – sellist ei ole võimalik paljakäsi puruks tõmmata.

Õmblen käsitsi ning kasutan sadulsepaõmblust. Viimane on põnev teema, mille kohta ilmas palju huvitavaid jutte liigub.

Erinevate paikade meistrid väidavad, et just neil on kõige õigem tehnika ning et just nende maailmanurgast see kõik alguse saanud on.

Mõned ei tunnista üldse nahka läbistavaid õmblusaukude raudu ning leiavad, et ainuõige viis on (neid) raudu kasutada vaid märgistamiseks ning siis vahetult enne nõela nahka torkamist naaskliga auguke tekitada (vahel nimetatakse traditsiooniliseks sadulsepaõmbluseks). Mõned on ajapikku leebunud ning leiavad, et ka nahka läbistavad augurauad on suurepärased abivahendid.

Peale ringi uurimist olen ma jõudnud järeldusele, et neil kõikidel variantidel on oma koht. Kui on väga head rauad, siis saavad ka avaused väga kenad ja viisakad ning jonni pärast ei ole mõtet neid tingimata naaskliga torkida.
Mõnel juhul jälle lihtsalt ei ole võimalik ette auke teha ning neid peabki torkama nahka õmblemise käigus. Ja seetõttu mõtlen ma, et mõlemad versioonid on kasulikud osata.